Imaginos

Where I'm from the birds sing a pretty song

2012-01-13T19:05:00.001+02:00

and there's always music in the air

Talvevärk

2012-01-05T21:17:00.001+02:00

Sepapoisid teevad tööd

2012-01-03T09:00:00.000+02:00

..ka aastavahetusel.

Wild and wasted waters

2012-01-02T08:52:00.000+02:00

Today and tomorrow

2012-01-01T15:52:00.001+02:00

Deux milles onze

2011-12-31T15:20:00.000+02:00

Pottsepa

2011-12-28T18:08:00.000+02:00

Mõnikord ikka natuke leiab ka

Narcotic

2011-12-27T20:40:00.004+02:00

Viimsepäev on tulekul ning iga kell võib juhtuda midagi ettearvamatut. Inimesed käituvad kummaliselt, kõik tundub võimalik, aga seljuhul, kuna kõik ei saa nagunii täide minna, siis millised neist tegelikult tõde on? Ma näen endiselt oma tulevikku, nagu transendetaalpsühhedeeline nõid.

Varjud minevikul

2011-12-26T15:50:00.002+02:00

Klisheeliselt parim aeg mõtiskleda eksisentsiaalsetel teemadel, süldilaua

ja viinapitsi vahepeale. Detsembrilõpu kokkuvõtteid igast aastast ja üleüldse

kogu elust ja ambitsioonidest näppudel üle lugeda tõenäoliselt võimatu.

Aga kurat, kõik tundus nii palju selgem tuulekõikuvas autos mööda metsa-

vahesid ning põlde kihutades, sõnatult selge ning tähtsusetu. Et kõik need suured

plaanid on tähtsused, kui tuul sind lihtsalt teelt igaveseks pühkida võib. Et

seda karta on mõttetu, kui sa tead nagunii, mis sinust kunagi saab. Või ei saa.

Ja samas ei tea üldse. Mis siis saab, kui ma siia metsateele sisse keeran? Kas ma

jõuan kuskile või ei tulegi üldse tagasi? Eile filmis ju ei tulnud. Aga kui ma otse

sõidan, mis siis edasi saab?

Viimasel ajal ma näen asju. Ei tea kas nad on tõde või on nad lihtsalt oma ambit-

sioonide vili, karjäristi, nagu ma viimati kuulsin, kõikumatu visioon. Ma pole

endast kunagi karjäristina mõelnud. Aga kui aus olla siis ma pole kunagi endast

eriti mõelnud. Kõik on pigem nagu jupid mingitest kaua aega tagasi nähtud filmidest,

sel juhul, olen ma siis koopia mingist filmikangelasest või on kuskil ka see päris

mina, mida kõik elu eest taga otsivad? Kui kõik on mingi referents millelegi, mis

on juba kirja pandud, räägitud ning näidatud, siis mis saab sellest, et me kõik

oleme nii erilised?

Ma tunnen, et ma tean midagi suurt. Mis see on, seda ma veel ei tea.

Istub, vahib

2011-12-20T22:13:00.000+02:00

Vabanemine

2011-12-18T22:17:00.000+02:00

Sneak a peak

2011-12-18T02:05:00.001+02:00

Inspiratsioonikriis

2011-12-14T21:04:00.000+02:00

smash it

On aegu igasuguseid

2011-12-13T23:39:00.002+02:00

Kaob aeg kaob elu kaob valu kaob armastus.

Treasures

2011-11-24T19:21:00.003+02:00

Tühjusehetked, ma ei ole veel päris teie maale eksinud. Iga päev on uued

katsed, visioon on peas ja kehagi jõuab vaikselt järele. Ei taha kaduda sinna

suurde halli udusse, veel mitte. Tegelikult mitte kunagi.

Ma igatsen metsi. Muudki.

In ghost colors

2011-11-14T18:32:00.001+02:00

Sa vastutad nende eest, kelle sa taltsutad.

Katel

2011-11-06T10:14:00.003+02:00

Camembert, oliivid ja House pühapäevahommikul, ma vie, je t'aime.

Ruudust ruut

2011-10-31T22:26:00.005+02:00

Ja ongi päriselt niimoodi võimalik, et ei tahagi enam kõike seda, mida olemas

ei ole, vaid seda, mis olemas on?

Kord oli mets

2011-10-10T13:19:00.000+03:00

Chase the sun

2011-09-30T13:24:00.000+03:00

All the pretty pretty flowers

2011-09-27T18:21:00.002+03:00

Olengi üleentusiastlik lillelaps raisk.

I'll be your mirror

2011-09-26T16:47:00.000+03:00

M.M.

2011-09-25T21:37:00.002+03:00

Somebody new

2011-09-23T17:28:00.001+03:00

You got that gaze
You got those magic shoes
You got that dance
You got that bongo drum

And while the sun goes down my friend
We're going southbound once again

Exit

2011-09-19T23:05:00.002+03:00

Soundtrack 2 my life

2011-09-18T03:57:00.001+03:00

Siga. Õnnelik. Punkt.

Planetaarium

2011-09-17T19:31:00.000+03:00

Plektrumming.

Mis on elu?

2011-09-14T19:23:00.004+03:00

Alan Shapiroga kohvil ja koogil ja Joe Davisega Lasnamäel fossiiliotsinguil.

Reach you

2011-09-11T19:20:00.002+03:00

Surmväsinud, avariiline, segaduses ja rahulolev. Tere Plektrum.

Where's MY head at?

2011-09-09T19:49:00.000+03:00

Armastus on õhus

2011-09-07T13:36:00.001+03:00

Plektrum, arhitektuuribiennaal, näitusavamised, filmiõhtud, disainiöö, kultuuri jagub, kas mind ka?

Autoportree

2011-09-06T14:43:00.005+03:00

Hommikused seiklused, keegi magab elutoas, köögis vedeleb naistepluus, ainult, et kedagi potentsiaalset omanikku pole viimasel ajal külas käinud, haldur sõidab maasturiga kellelegi järele, vibutab mutrivõtit ning karjub, et ta tapab ära, kui veel näeb. Alati on ka pädev tervitada hommikut küsimusega, miks ma teise korterinaabri voodis magasin üksinda, kui ma tegelikult just uksest sisse astusin ning üldse kodus ei viibinud. Paneb pead kratsima, põhjalikult ja pidevalt. Ma armastan teid kõiki.

Bullrun

2011-09-05T11:08:00.001+03:00

John Frusciante - Dark Light

Honey, you have no idea

2011-09-04T11:36:00.002+03:00

Kui elu pakub sulle huumorit, siis sa võtad selle vastu.

Jose Luis Kano Hil Zuten

2011-09-03T14:36:00.000+03:00

Folsom prison blues

2011-09-02T21:20:00.004+03:00

See on film see on kino see on ulme.

Melanhoolia

2011-09-01T13:49:00.000+03:00

Mew-Snow brigade

Kohvipaus

2011-08-31T12:27:00.001+03:00

Infiltration

2011-08-30T15:52:00.001+03:00

Aknalauaelu

2011-08-29T15:37:00.001+03:00

All my friends

2011-08-28T15:09:00.000+03:00

I'm a rocket man

Miki

2011-08-27T14:17:00.001+03:00

Mida?!

Sail

2011-08-26T11:11:00.001+03:00

I blame it on my A.D.D. baby

Neljapäev on Kalapäev

2011-08-25T10:48:00.002+03:00

Jaanipäev on iga päev.

Into the wild

2011-08-24T10:17:00.003+03:00

Mängisin metsas laipa ja silitasin traktorit. Elu hommikune madalseis kadus põõsasse.

Foto privileegid härra Soel.

Sunlight hurts my eyes

2011-08-23T10:23:00.002+03:00

Muhuelu

2011-08-22T00:26:00.001+03:00

Dubstep kõlarites ja bass põhjas, hunnik diidzeisid asjalikult nuppe näppimas ja kari ilusaid mehi ümberringi, kas on midagi veel vaja? Isegi masaazi saab ja rattaga mööda Piritat kihutada.

Sunlight hurts my eyes kummitab peas.

Red alert

2011-08-21T19:23:00.000+03:00

Emo rock indie band

2011-08-20T12:55:00.001+03:00

Break the madness

2011-08-19T17:03:00.001+03:00

Pretty fly for a white guy

2011-08-18T19:22:00.002+03:00

On elus väga palju veel, mida pole näinud silm.

Random goes deep

2011-08-11T14:04:00.000+03:00

Tsensuur

2011-08-09T15:15:00.001+03:00

Vabaduse galerii

2011-08-07T16:48:00.000+03:00

Snowy

2011-08-06T13:00:00.000+03:00

Õues sajab saia.

You ain't seen nothing yet

2011-08-05T13:03:00.001+03:00

Meie oleme Tatari 21b, see ei ole normaalne. Mis on normaalne?
Segane segane segane vaimustav.

Le Mirag

2011-08-04T12:22:00.006+03:00

16.juuli

I guess it’s better to have loved and to lost, than never stumbled across.

Taas kord sadasime sisse kummalisse teeäärsesse asutusse, seekord
Prantsusmaal, paarkümmend kilomeetrit eemal kõige hirmutavamast
linnast hammastate kodutute suitsuküsijate, lammutatavate vanainimese-
lõhnaliste majadega ja ebanormaalselt vaenulike hotellitöötajatega. Pärast
kahte tundi keset pimedat vihmast maanteed oma läbivettinud sildiga vehkides
ja elu ebaõiglust needes, ronisime oma roosade põrssakostüümidega kesk
pimedat ringteed, vahtisime kuidas hiid hotelli-kasiino kompleks neon sinises
ja roosas helgib ning sadasime sinna siis sisse, küsides kus kurat me oleme.
Nüüd istume keset geniaalset graafilist disaini, kummalisi maeiteakust ilmunud
inimesi, arvestades, et ümberringi pole mitme kilomeetri raadiuses midagi;
kasiinokõlinat, kuhu mind ilma passi näitamata ei taheta lasta, see-eest aga veini
lastakse küll sisse kütta. Agar ning ilmselgelt igavlev teenindajaneiu, arusaama-
tute motiivide ja eesmärgiga vanaonu, tõenäoliselt jälle kuskilt armeeniakandist,
nostalgiaraadio ja lõputud arusaamatute otstarvetega saalid märgistustega
bassein, ilusalong, diskoteek, jõusaal ning kurat teab, mis veel. Le mirage keset
keset vihma. Veidi juba vihale ajab see kõigi jutt kuidas Prantsusmaal on lihtsam
hääletada kui Hispaanias, tunnid vähenevad hirmsa kiirusega ja süsteemid
hakkavad otsa saama. Jõuvarud on otsakorral ja tunne nagu teismelisel, süda
igatseb Hispaania soojust tagasi.

Once again we find ourselves in a bizarre roadside facility, this time in France,
some kilometers away from the scariest town with toothless hobos asking for
a cigarette, oldpeople smelling houses under demolition and abnormally hostile
hotel workers. After two hours of waving our soaked sign on a rainy highway
and cursing life for being unfair, we climbed in the middle of a pitch dark round-
point with our pink pigcostumes, watched how the immense hotel-casino shines
in neon blue and pink and barged into it asking where the hell we are.
Now we are sitting in the middle of a genial graphic design, strange people who
appeared from out of the blue as there is nothing in a 10 km radius; casino sounds,
where they don't want to let me without showing ID, wine is quite okay though.
Zealous and obviously bored service girl, an old guy with strange motives and
goals, probably from somewhere near Armenia again, nostalgic radio and endless
strange halls marked pool, beauty parlor, discotheque, gym and god knows what else.
Le mirage in the middle of the rain. Getting a bit pissed already over the talk how
France is so much better for hitchhiking, hours are diminishing and plans are running
out. Muscles are failing and feeling like a teenager, heart is longing back the warmth
of Spain.

Surfin San Seb

2011-08-03T19:44:00.003+03:00

15.juuli

Järgmise reisi ABC: kui sulle pakutakse telefoninumber, sa võtad selle
vastu. Härra austraallasel viskas kopa ette vahelduseks vist, nüüd lebame
kodutult rannal ja mõtleme elu üle järele. Kaks ja pool päeva veel, millest
poolteist läheb teisele rannikule jõudmiseks, ilmselt lõpuks ikkagi läbi
Prantsusmaa. Jeesus valvab meie üle mäe otsast, igatsus on südames.

ABC for the next trip: if life offers you a phonenumber, you take it. Mr.
Australian got tired of us for a change so now we're sitting homelessly
on the beach and thinking about our life. Two and a half days left, from
which one and a half goes on getting to the other side of the coast. Jesus
is looking over us.

Poker face

2011-08-02T09:52:00.002+03:00

14.juuli

On neljapäev, endiselt San Seb. Istume karavani ääres ja mõtleme, kus
meie austraallane olla võiks ja millal tulema peaks ning üritame mõistatada,
mis kokkuostetud kraami saab öösel sooja hoidmiseks kasutada, kui tuleb
välja, et meie hostil on meist lõplikult kopp ees. Juba teist korda suutsime
pisikeses linnas ära eksida ja kohalikke oma paanilise narkomaani naeruga
hirmutada, otsides Jeesust ja mingit kindlat hiinakat, mida me kindlasti
meelde jätma pidime, aga ühtegi tunnusmärki ei suutnud meelde tuletada.
Jalad on pudrustunud ning kuupäva küsisime eile hämmingus saksapaari
käest. Kõrvalkodu hispaanlased riputavad pesu ja suitsetavad, Davidid on
endiselt kadunud ja Jeesus on endiselt kadunud, isegi see, kes puu taga mäe
otsas oli ja kelle selga sai redeliga ronida. Nüüd jääb otsustada, kas lahkuda
homme või hiljem, kas lahkuda franssi kaudu või tuldud teed pidi ning mida
oma ülejäänud pisikese ajahulgaga peale hakata.
-----
Pea kohal on õuna-piriniaed ühe palmi ja liivakivipaljandiga, kust paistab
täiskuu ning igal pool varitsevad okkalised põõsad, kuhu kinni jääda, ning
augud, kuhu sisse kukkuda. Vähemalt kõrvalmaja poisid said oma kõhutäie
naerda, kui me neilt tekki nõutasime ja manjana manjana kinnitasime. David
on endiselt kadunud.

Thursday, still San Seb. Sitting behind the caravan and trying to guess where
our australian might be and when should he come back, inventing systems
to keep us warm in the night with the stuff that we had bought during the day.
Already second time we managed to get lost in the tiny city and scare people
with our panic junkie laugh, looking for Jesus and some certain chinese
shop, which we had to keep in mind, but never managed to remind anything
about its location. Feet have turned into porridge and the day and the date
we got from a puzzled german couple on the street. Next door spanish guys
are hanging laundry and smoking, Davids are still lost and Jesus is still lost,
even the one behind the tree on top of the mountain with a ladder on its back
to help you climb up to his head. Now we have to decide whether to leave
tomorrow or later, through France or the same way we came and what to do
with the small amount of time we have left.
----
Above us is an apple-peargarden with one palmtree and brownstone outcrop,
you can see the full moon and here and there thorny bushes and holes are
prowling you to make sure you'll be handicapped soon. At least the nextdoor
boys got a good laugh when we tried to ask them for a blanket while repeating
manjana manjana and shaking from cold. David is still missing.

Nights in white satin

2011-08-01T10:27:00.002+03:00

13.juuli

"I'm not on a seafood diet, you know, when you see food and eat it" - David

Red stripes

2011-07-31T18:42:00.003+03:00

12.juuli, San Sebastian.

Jätsime turvarühma maha mägesid vallutama ning tõestasime kohe endale ära, et ilma nendeta oleks tagumikud kaunikesti ära krabatud olnud, kaks neiut hispaania festivalil siiski. Kergelt kummalise tundega jalutasime 36-kraadises kuumuses järgmise sihtpunkti poole, mõeldes, kuidas kurat võiks neid mägesid praegu udjada olla ning kas see, mis meid nüüd ees ootab, ka sama ilus elu on või mitte. Nähtavasti pole õnn meid siiski kuskile veel jätnud, arvestades, et õige pea sõitsime juba kellegi kodus mööda käänulisi teid kõrgusel à la 1400 m ja lakkusime tasuta jäätist. Austraalia mees, kes elab San Sebastianis, kus tal kuskil on Itaalia naine, kellega ta viimased 15 aastat pool maailma läbi vändanud, jalutanud ja hääletanud on, samal ajal kokates, rulatades ja maalides. Ja nad veel räägivad, et me oleme kõige rohkem rännanud inimesed, keda nad teavad. Ühe näputõstega kotihoid, dush ja hommikukohv olemas, vajadusel ratas ja autotransport. Viva la vida, igas suunas avaneb ahvatlus turistivaadetega oma fotokas täita ning värvikirjut odavkraami kokku osta. Aegaajalt tekib kergelt infarktilähedane tunne, kõik on lihtsalt kuidagi liiga hästi, et olla tõsi, isegi arvestades, et midagi kardinaalselt suurejooneliselt ju ometi juhtunud pole. Õnne võti seisneb pisiasjades.

Left our security group to conquer the mountains and immediately proved to ourselves that without them our butts would have been quite overgrabbed. With a slightly strange feeling we walked in a 36degree heat towards our next destination, thinking how it could feel like to walk those mountains right now, and if the life ahead is going to be as beautiful as before. Apparently luck still hasn't left us, quite soon we were driving in someones house on windy roads 1400 m above sea level and licking free ice cream. Australian guy, living in San Seb, where somewhere he has an Italian wife with whom he has walked, cycled and hitchhiked around the world for the last 15 years, at the same time cooking, skateboarding and painting. And they're saying that we are the most traveled people they know, teh hell? With one thumb lift baggage service, shower and morning coffee scored, if desired, also a bike and car transport. Viva la vida, from every corner theres a temptation to fill the camera with tourist landscape photos and buy all the colorful cheap stuff in the shops. Here and there I get this kinda heartattack reminding feeling, everything is just somehow too good to be true and nothing specially monumental hasn't even happened. The key to happiness lies in small things.

Robin blue

2011-07-27T13:21:00.004+03:00

11.juuli

Mis on korralik festival ilma korduvalt röövitud saamata? San Fermin igatahes
küll mitte. Irooniliselt, arvestades, et me kohtusime, kuna meie hoiatasime neid
varguste eest, jäid ka kaks inglismeest oma asjadest ilma, väikeste kahjudega õnneks
jällegi. Vähemalt pole neil enam neid hirmsaid hommikupilte meist, millega välja-
pressimist teostada. Linn lõhnab nagu ta mädaneks igast küljest, mida ta ilmselt
teebki, igal sammul tekib hämming, kuidas, millal ja mis rahaga kõik see korda saab
ja kuidas nad seda iga aasta teevad. Vaikselt kujuneb visioon järgmisel aastal samal
ajal ostukärudega tühjadel tänavatel kulgevatest Pamplonalastest, kes meenutavad
üksteisele ilusat aega, kui veel oli pidu ning ilutulestik paukus ja pimestas kui miljonid
taevasse õhku lasti. Aga tundub, et see on siin kaunis normaalne, õhtul tantsid tänaval
ja moshid kahtlase väärtusega rockmuusika järgi ning hommikul hüppad politseist läbi,
et oma asjad tagasi saada, vahepeal omandad tänavalt asju nagu 10eurone, limonaad ja
punane rätik ning mõtled, et vist keegi ikka on, kes meie üle valvab, et me liiga haledasse
seisukorda ei jääks. Aga pidu on liiga pikk ja inimesed väsinud, aeg jätta maha see
kusest läbiimbunud linn ja võtta suund paradiisi poole, kes jalgsi, kes häälega.
Järgmine destinatsioon aastakuplaani nimekirjas Leicester, England.

What is a festival without getting robbed repeatedly? Not San Fermin, anyway. Ironically,
as we met thanks to warning them for getting robbed, two englishmen managed to get
rid of their belongings too. At least they don't have the scary morning pictures of us any-
more, don't have to be afraid of blackmailing. The city smells like it's rotting from the
inside out, which it probably is, every step raises a question, how, when and with what
money it is all going to be cleaned up and how the hell they manage it every year. Slowly
a vision of the future of Pamplona is forming, people walking around on empty streets
with their shoppingcarts, talking about the happy times, when there was party everywhere,
and the fireworks were banging and blinding as millions were blown into the sky. But it
seems, that it is actually quite normal here, you dance on the streets and mosh to some
weird rockband, in the morning say hello to the police to get your wallet back, find some
stuff on the streets like 10 euros, lemonade and wine, red scarf and think that someone is
really looking after us so that we wouldn't end up too miserable. But the party is still too
long and people tired, it is time to leave behind this piss-soaked city and take the road
towards paradise, either on foot or by hitchhiking. Next destination in the year plan list,
Leicester, England.

Daydreaming

2011-07-26T16:15:00.003+03:00

9.juuli, Pamplona

Olgem ausad, kui tihti juhtub seda, et istud nelja pika inglise mehega basseini ääres ja kuulad arutlust filosoofiast ja kelle sünnist ning vahid mäge päikese käes kõrbemas. San Fermin kukkus välja tõotatust kreisim, alustades igapäevastest teadetest erinevate pullivigastuste kohta koos õnnelikult oma katkiste särkide ja veriste seljahaavadega poseerivate inimestega ja lõpetades bandiitsete röövlipaarikestega, kes meid nii rahakotist kui telefonidest ilma jättis. Päevi ning päevi järjest jooksevad ja tantsivad inimesed punases ja valges mööda tänavaid ringi, tundmuslikult non-stop varahommikust järgmise keskpäevani välja, kuigi ilmselt vast ikka vahetuvad näod siiski. Igalpool näeb kõige kummalisemaid asju ning elu tundub järjest hämmastavam, inimesed järjest ilusamad, nahk järjest pruunim ning mõte tagasiminekust kaunis utoopiline. Kohe esimese seltskonnaga skoor bäkkpäkkeritega, kes kavatsevad ette võtta jalgsimatka Hispaania mägedes Pamplonast San Sebastiani, teavad hirmutavalt palju ja samas ebamugavust tekitamata, kõigest võimalikust maailmas ning kõige tipuks paistavad ka meist ja meie hullustrippidest kaunis vaimustunud olevat. Psühholoogist poksija või vastupidi, Platoni lugemist harrastav mr.Nibu, kukeharjaga mr.Bean ning gingerist kickpoksija, kõik üleni valges ja punases ning kergelt kodutumuljega oma veinist roosaks tõmbunud riietega nagu kogu ülejäänud miljongi, keda linnas näha saab. Ilutulestikud, mille idee on ilmselt linn pankrotti viia, kontsertid iga nurga peal, vanad ja noored punavalges sümbioosis liikumas trummipõrina järgi mööda tänavaid. Mitte keegi ei paista rahulolematu.

How often does it happen that you're sitting by the pool with four tall english guys, listening to discussion about philosophy and languages, watching the mountain burning in the sun. San Fermin turned out to be even crazier than expected, starting from the daily announces of different bull related injuries accompanied with photos of people smiling proudly with their torn shirts and bloody wounds, and finishing with robbercouples who left us without our phones and wallets. For days and days it's people running and dancing around the streets in white and red, seemingly non-stop from early in the morning until next noon. Every corner surprises you with something even weirder than the last one and life seems more amazing by every minute, people more beautiful, skin tanner and the idea of going back home almost utopic. Already scored some backpackers planning a hike in Spanish mountains from Pamplona to San Sebastian, knowing scarily a lot about every thinkable thing in the world and at the same time not intimidating at all. Psychologist boxer, Platonreading mr.Nipple, Birdman and ginger kickboxer, all in white and red and slightly homelesslooking with their winepink clothes. Fireworks with a plan to drive the city bankrupt, concerts on every corner, old and young moving around in a red and white symbiosis. No one seems to have any problems.

San Fermin lunch

2011-07-25T15:16:00.002+03:00

7.juuli

Hey ho, let's go. Ühel päeval miniseelikus ooperisaalis, kus inimesed laulavad
kaasa, taovad käsi kokku, naeravad ning lõpus pakutava veini saatel elu arutavad,
teine öö heinakuubikute otsas bensiinijaama taga tühermaal, lõikava tuule eest
kaitsmiseks üksteist krabades ja magamiskotisüsteeme leiutades. Söögiks üle peaaegu
16 tunni muffinijunn ja kohv, vahime üksteisele otsa ja irvitame. Olaa, Zaragoza! Põnev
ka, kas jõuab seekord ka Pamplonasse kohale. Torrotorro

Hey ho, let's go. On day we're sitting in the opera with a miniskirt, people are clapping
hands, singing along, laughing and afterwards discussing life before a wineglass, the
other night we're sleeping on blocks of hay somewhere on a no mans land behind the gas
station, grabbing eachother for protection from the wind and inventing different sleeping
bag systems. Having eaten a muffinthingy and coffee during the last 16 hours, we are
looking at eachother and laughing. Olaa, Zaragoza! Kinda intriguing whether we are gonna
make it to Pamplona this time or not. Torrrotorro.

Balloonman

2011-07-24T14:22:00.008+03:00

6.juuli

Istume kohvikus maantee ääres, telekas on miljonimäng ja Nestea kell
näitab veerand 12. Hommikune rahumeelne eesmärk üks korralik San
Ferminile suunduv turistiauto leida ja õhtu avapauguks Pamplonasse
jõuda, asendus paanilisest naermisest surnud kõhulihaste ja suurejooneliselt
ulmelise tundmusega kuskil Zaragoza läheduses. Alustagem maalilisest maas-
tikukraamist Barcelona piirialadel, Hitchwiki kummalistest juhendustest
bensiinijaama otsida kuni me arusaamale jõudsime, et kogu see info ei kõlba
vast küll muuks puhuks kui metsas ootavate pervertide leidmiseks. Saime
energiliselt vehkiva marokolase peale, kes, nagu ikka, sõnagi peale espanja ei
hablanud, kuid siiski meiega pikad jutud suutis maha rääkida kuni kuskil
Tarragona lähistel koos pisikese Hispaania kaardikesega maha pani. Järgmiste
marokolaste lõbustamise ülesanne jäi hispaania-prantsuse pudrukeelele, milles
tuli korduvalt kinnitada, et me ei taha neile külla minna. Isegi telefoninumbri ja
meiliaadressi saime. Tarragonast edasi leidsime end poolhämaral tühjal maanteel
tantsimas ja elu üle hirnumas, üritades juba ära arvata, kes meid põõsas magades
hammustada võib, kuni mingi vales suunas sõitev transpordionu meid oma sõber
kiirkulleri peale sokutas ning head teed Madridi poole soovis. Pikk lokkis mullet,
armatuuril pehmed loomad ja titelutt, naeratas tüüp meie laia naeratust ning teatas
korduvalt No problemo. Ühe tütre isa, narkodiiler, flamenkolaulja ja kamionist,
kes tõenäoliselt vedas papagoisid, istud ja mõtled, et la vita es bonita, lased tüübil
endale sõnaarvamismängu teha ja serenaadi laulda ning pead maha pikki poolaru-
saamatuid vestlusi teemadel abielu, muusika ja ohtlikud hispaania sexohombred. Ja
kõrval vuhisevad mäed, kiirusel 160km/h, päike loojub ja linnatuled sillerdavad siin
ja seal. Söönud pole ammu ja tulevikust pole aimugi, aga, miks ka mitte? Viimaseks
huumoritilgaks veel nummilt bensukatöötajalt hosteli küsimine ning temaga keset
pärapõrgut situatsiooni üle hirnumine, lisaks veel maanteest üle ronimise aktsioon
ning nüüd jääb veel koduleidmise huumor. Ilmselt selline suur huumor.

The directions to getting a car from outside of Barcelona told us to go to an inter-
section, turn left, ignore the gasstation, go up a bridge, take a small street to the right,
find a dirt road and some gasstation hidden there. So now we are sitting in a highway
cafeteria, there's 'who wants to be a millionaire' on TV and Nestea clock is pointing at
quarter to midnight. Initial calmful plan to find a tourist car heading towards San Fermin
and reach Pamplona before the big opening bang, has been replaced with stomach muscles
hurting from laughing and a magnifically awkward feeling somewhere near Zaragoza.
Starting with some unbelievable landscape stuff on the border of Barcelona and continuing
with Hitchwiki's strange directions probably wanting to drive us to some perverts house
in the forest. We got on a frantically emotional marocees guy, who, like always, spoke no
other language but Spanish, but who still managed to have long conversations with us
until he left us somewhere near Tarragona with a small map of Spain. To the next marocees
guy I had to explain in a spanish-french mix of a language that we dont want to fo to his
place, even got a phone number and email address. After Tarragona we found ourselves
dancing on a empty highway, laughing at eachother and trying to guess which kind of
animals would be waiting for us in the bushes, until some transport guy going in the
opposite direction took us to his friend teh express transport guy going towards Madrid.
Long wavy mullet, soft animals and a soother on the dashboard, big smile and a happy
"No problemo". A father, drug dealer, flamenco singer and a truck driver, who was probably
transporting parrots as we heard some weird noises from the back. You sit there and think
that life is amazing, try to guess what the guy is saying, let him sing serenade and have long
confusing conversations about life, marriage, extasy and dangerous spanish sexohombres.
Outside the mountains are going by 160km/h, the sun is setting and here and there the cities
are shining with lights. Last meal was ages ago and the future is unknown, but, why the hell
not? For a last drop of humour, asking for a hostel from a cute gasoline guy and laughing
with him on the parking lot in the middle of nowhere, understanding only about two words.
Climbed over the huge highway and now theres still the humour of finding a home left.
Probably quite a big joke.

Holy creepers

2011-07-22T15:36:00.004+03:00

5.Juuli

Hispaania eestlased on aktsendiga, Güelli park surmab jalad ja öösiti pakume
ägedatele hispaania tüdrukutele pannkooke. Homme Pamplona, täna viimane
fiestaa. Olaa, jälle ja jälle.

Estonians in Spain have an accent, Gaudis park is a feetkiller and at night we are
cooking pancakes to cool spanish girls. Pamplona tomorrow, today last fiestaa!

Emmanuel

2011-07-21T16:49:00.003+03:00

4.juuli

Ärkad hommikul pehmel diivanil, käid jaheda dushi all, ütled kahele ilusale prantsuse poisile Salut ja heidad pilgu aknast Sagrada Familiale. Kas kõik võiks veel paremini sujuda? Ja kuigi isiklikud kitarristid pidid enneaegselt lahkuma, on kodu olemas, õhtul saab pannkooke à la Estonie, isiklik Barca gei sebib homseks ooperikutsed ning isegi esimese õhtu mehhikoeksootikat peaks saama veel enne lahkumist sotsiaaleesmärkidel ära kasutada. Puude otsas on papagoid, kultuur on konsentreeritud palmide vahele parkidesse ja mäkid on ikka ja alati turisti parimad sõbrad. Laupäeval hook-uppisimie kõrvalolevate mehhiklastega, kes meid pärast mitmeid lostolekuid lõpuks linna suurele peole vedasid, kohutavalt segadusi ja intrigatsioone tekitasid ning lõpuks liiga bipolaarseks osutusid, et nendega koduhuvides arvestada mispuhul me pika ja tihke bussisõidu ranna poole ette võtsime ning lõpuks ka peaaaegu kogemata preili blondiinikristi üles leidsime. Nähtavasti aga on magamisreeglid Hispaanias vähe karmimad kui taevasinarannikul, hommikul sai ID-kaarti näidata ja halba hispaania keelt hablada, pärast veidi raskes olekus kuumavas päikeses tunde veeta ning eestile kadunud poja aktsendikat keelt kuulda. Sagrada familia ja haiglapark kuni lõpuks saabus sõnum prantslastelt, olaa, lõpuks saime ka oma ilusad frenchid kätte, kes osutusid Kristi peaaegu tuttavateks, kelle kontserti ta nädal tagasi kuulamas oli käinud. Alati mõnus hämmingule kokkusattuvustunne. Kodu saime ka täna neile vägagi mugava, Tapas ja Sangria ning öine flamenkokontsert kuni me oleme taas tänase jutustuse alguses tagasi.
La vita es bonita.

Wake up in the morning on a soft couch, take a cool shower, say salut to two handsome french guys and take a look at the Sagrada Familia from the livingroom window. Could life be any sweeter? And even though our personal guitarists had to leave early, we still have a home and pancakes à la Estonie, our personal gay guy is organizing us opera tickets and even the mexicans from the first night could maybe be used for social purposes. Parrots are sitting on trees, culture is spread everywhere between the palm trees and McDonalds will always be tourists best friend. On Saturday we mixed with the mexican group who was next to us on the beach and who, after being lost everywhere, took us to the biggest party of the city, produced shitloads of confusion and intrigues and finally turned ot to be to bipolar to keep counting on them for a home so we took a new long and crowded bus ride towards the beach and finally, almost accidentaly, found our personal blond estonian girl. But, apparently, the sleeping rules in Spain are a bit stricter than on the Côte d'Azur, so in the morning we had a chance to show our ID-s(the french laughed their asses off when I told them that the police wanted our ideas(des idées/ID-s), speak the worst spanish ever, after spend some hot hours in the sun, feeling quite dizzy and listening to the weird accent of an estonian guy lost to Estonia for a while now. Sagrada Familia and the hospital park until finally a message arrived from the french, who turned out to be almost acquaintances of Kristi. The world is fcking tiny, love the bizzare coincidence situations. Tapas and Sangria, midnight flamenco concert until I'm in the beginning of the story again.
La vita es bonita.

Viva Barcelona

2011-07-20T00:44:00.002+03:00

2.juuli
Barcelona

Tänavad on pikad ja laiad ning tuul jahutab meelt. Miski ei tundu ohustavat. Varsti oleme kolmekesi, võibolla isegi rohkemakesi. Kõik sujub ilma rohke pingutuseta. Olaa.
---
Istun rannas, vaade on ilus. Kehad, kehad, kehad. Kõrvalolev seltskond ületas juba esimese suhtluspiiri, siit edasi on ainult tahtmise küsimus. Muusika on suurepäraselt mainstream ning häbi või argus pole sõnad, mida tunneks. Vamos dancar kuduro!

The streets are long and wide and the wind is cooling off my brain. Nothing seems to danger. Soon there'll be three of us, maybe even more. Everything still just goes with the flow. Olaa.
---
Sitting on the beach, the view is nice, bodies, bodies, bodies. Our neighbors have already crossed the first barrier of communication, from now it is only the matter of wanting. The music is magnificently mainstream and shame and shyness are not words that we are familiar with. Vamos dancar kuduro!

Happy feet

2011-07-19T23:20:00.004+03:00

30.juuni
Sabadell, Hispaania

Internetiotsingud siiamaani veidi tulutud, Sabadelli mäkk on ilmselt järgmine sihtpunkt.
Kõik tundub äkki nii loomulikult sujuvat, kaks ägedat frenchi skooritud, ka Barca tarbeks,
kodu on ulmeliselt äge, eriti arvestades ootusi, mis Ivan tekitas. Esimene vaade, Ferrari
garaazis, teine vaade hunnikutele peentele aksessuaaridele, semiantiikne jalkalaud, marmorist male, toad, toad, toad ja veelkord toad. Ime. Eile käisime linnapeal, või pigem, linna otsimas,
lõpuks tuli leppida suvalise pargikohvikuga. Jalad annava tunda ja nüüd kui Manu ja Quentin Barca bussi peale saadetud, ka keelebarjäär suurenenud. Igal pool on espanjol, no nii ära harjunud juba olin, et inimeste poole saab ilma suurema mõttetööta pöörduda. No pole hullu.

The search for internet has been unsuccessful so far, Mc of Sabadell is probably the next stop. Everything seems to just flow so naturally, two cool french guys scored for Barca, home is unbelievable awsome, I can't imagine being luckier. Yesterday went to the city, well, at least tried to find it as finally we had to be happy with a small cafeteria in a random park. Feet are hurting and as the french guys left for Barca, the language barrier increased big time. Spanish everywhere, I was already so used to speaking to people without thinking much, now it's only saying random words and waving my hands in every possible direction. Oh well.

Vamos a la playa

2011-07-18T21:11:00.004+03:00

29.juuni
Aire de Roquemare Nord?

Võib vist öelda nüüd öelda nüüd, et lugu on alanud. St.Etienne on forever lost ja maastikud tuhisevad mööda. Kaks korda ületasime Rhone'i, metsasalus sõid valged hobused rohtu. Viinamarjaistandused on veel pisikesed. Võimas tunne on, vahepeal oli isegi hirm, et see jääb olemata, kuid ei. Kaks prantsuse kutti, tõenäoliselt paarike, tagaistmele kokkupressitud, mängivad äraarvamismängu ja Hispaania piir muudkui läheneb. Kodu on olemas, plaan on olemas, kõik toimib. Kokkuvõttes sai isegi mälestusväärseid hetkeid maha jäetud, isegi selles kahtlasevõitu linnas. Paar purustatud südant, paar hingelähedast kohta, aga jumal tänatud, et läbi on. Ees ootab suur tulevik, plaanid plaanid, aktsioon ja aastakuplaan. Pea on raulik ja selge, lõpuks ometi.

I guess it could be said now, that the story has begun. St.Étienne is forever lost and landscapes are passing by fast, vinyards are still young. I can feel somekind of power running through my veins. Two french guys, possibly a couple, are pressed on the backseat, playing guessing game and Spain is getting closer by any minute. I have a home, I have a plan, everything just works. To come to think of it, in the end I got some quite good memories from France, even in this bizarre city. Few broken hearts, a few important places, but I still thank god, that it is over. There a bright future ahead, a year full of plans and action. Mind is calm and clear, finally.

Bis,

Laura.

Page d'écriture

2011-06-28T18:26:00.003+03:00

Bzzzzzzzz

2011-06-27T16:43:00.002+03:00

Love is in the air

2011-06-26T21:04:00.002+03:00

Miljon sellele, kes uurib välja mis osa minu näost täpselt ütleb üksikutele vanadele meestele, et mulle võib rääkida oma elulugu ja kohvile kutsuda? Olen valmis eemaldamisoperatsiooniks. Täiesti üle võlli absurdseks hakkab asi kiskuma juba, kordumas ikka ühed ja samad mallid, ükskõik kuidas kus või mis välimusega ma olen ja mida teen. Variant üks reageering, ignoreerimine, ei too kaasa oodatud tulemust, sellele järgneb tiraad noorte või välismaalaste ülbusest. Variant kaks, keele mitteoskamatus, ei paista samuti toimivat nii ebaloogiline kui see ka pole - mis huvi peaks olema jutustada oma elust kellelegi, kes ilmselgelt sõnagi ei mõista? Väheste vastuste kasutamine, paari viisakuse viskamine ning üldise huvi puudumise ülesnäitamine toob ainult kaasa veel ja veel ja veel jutuvada.
Mitte kuskil pole ohutu.

Halo

2011-06-22T14:54:00.002+03:00

Alates homsest vooditu, külmkapitu, pliiditu ja koolitu.

California on is on!

ULME

2011-06-20T20:02:00.002+03:00

Ma ikka aegajalt vaatan veel kummastusega seda Saku orikat, mis mu kor-
terikaaslase joogiriiulis ilutseb.

The ugly naked guy

2011-06-20T01:52:00.003+03:00

Üks paarike kakleb hommikust õhtuni kõrvaltoas, aga samas tuvipaar on iga hommik ja pärastlõuna vastaskatusel kohal, ma ei teadnudki et tuvidel nii monogaamne paaritumistraditsioon on. Tänavapaarikesed samas on alustanud üksteise peale purjuspeaga karjumist.

Youre cool youre cool yeah fuck you

Cut copy

2011-06-16T20:15:00.002+03:00

Päevad on pikemad kui sajandid.

Pitskardinamaa

2011-06-14T20:24:00.004+03:00

Another sunrise melting sky

2011-06-10T15:31:00.002+03:00

Üldjoontes. Kõik linnad on hurmavalt ilusad. Paljud inimesed tänaval on
esteetiliselt nauditavad, sealjuures enamus mehi näevad välja kas geid või
perverdid. Kõik toidukaubad ainult mitmenädalavarulistes pakendites, rämps-
kraam odavam kui muu ning mitte ühegi juur/puuvilja kilo ei ulatu alla 80sendi.
Kõik endiselt suitsetavad ning käivad hiidbaguette'ihunnikutega ringi, olenemata
kellaajast. Ujulad on defitsiitsed, nõukahõngulised, ujumismütsidega ning sauna-
deta. Lolli välismaalase mängimine aitab igast olukorrast välja. Araabidele
meeldivad võõrad naised. Kristlikke puhkepäevi on lademetes. Esineb kahtlase-
võitu eesnimesid nagu Ristija Johannes.

. . .

Estonie me manque

2011-06-09T00:20:00.003+03:00

Balti jaama turgu, tikreid. Düsfunktsionaalseid klassiruume. Hella parki, kodujuustu. Bombillat. Tatari 21 ja 24h avatud poode. Tasuta nihverdamisvõimalusi, tränilaid. Solarise kana. Rattateid ja pinksilauda. Privaatrandu, jõgesid. Sauna, teatrit, näituseavamisi. Imelikke inimesi.

One of these days

2011-06-06T20:02:00.002+03:00

Mingem kõik lihtsalt hulluks

2011-06-06T03:00:00.002+03:00

Salaaed

2011-06-01T14:33:00.002+03:00

Paksu aktsendiga mees saeb mu vannitoas, dushikabiinist näeb hoovi ja õues on
7 kraadi sooja. Midagi on ääretult valesti.

Buzz off

2011-05-31T18:08:00.000+03:00

Sajab raisk.

Oopiumiingel

2011-05-29T10:19:00.003+03:00

Runaway, houses, city, clouds

2011-05-28T19:48:00.001+03:00

Craque Monsieur

2011-05-27T10:27:00.003+03:00

Mida teha kell viis hommikul prantsuse väikelinnas? Ronida mäkke, tantsida
kudurot ja mängida jänestega peitust. Stalkerlus on ainult plussiks.

flickr.com/popihuhuu

Herbaarium

2011-05-26T01:11:00.004+03:00

Ise ka ei usu et heegeldasin täna.
Prantsusmaa jõudis südamesse lõpuks. Inimesi tahaks ainult, türkki see linn.
Korterikaaslane hakkab ennast kuidagi väga mugavalt tundma, hõljub läbipaistvas
hõlstis ringi ja räägib oma niburõngastamisplaanidest..

Le matin

2011-05-25T09:09:00.002+03:00

Flight of the Conchooords all night long, Colonel Reyer ja Stromae kummitavad häirivalt, 70s show ei sure kunagi, Magic System taob rütmi üheskoos Amplifetesiga ja veenides ringleb kohvi.

Porot

2011-05-24T22:34:00.004+03:00

Kummaline mõelda kuidas kõik kohad prantsusmaal lütseumlasi täis on, siiamaani
on läbi jooksnud juba.. üks kaks kolm..neli viis, pluss veel statsionaarne nelik,
kellele tuleb välja et lisandus veel üks. Hoidkem lippu kõrgel, mismuud.

Tchiriri kuduro ja chérie coco, youtube.com
olgem aafrikalainel, il faut danser et s'amuser.

La vie est belle

2011-05-23T17:25:00.011+03:00

Kus mujal kui Chamberys saab keset ööd pargis pannkooke nussa, siirupi või kummalise asjaga, mille nimi on spekuloos(kõlab nagu tselluloos või radikuliit), koolihoovis veepommisõda ja kuulda iga tunni aja tagant kui äge
(või kummaline, teeb sama välja) sa oled? Porrod jooksevad ringi alasti või naisteriietes, mehed suudlevad tänaval,
pubis tehakse grilli, elevandid ronivad mööda selga, keeled lähevad sassi ja üks hetk hakavad kõi lihtsalt korraga
ühte ja sama tantsu tantsima. On suurte plaanide sündimise aeg, Helsinskis(justnimelt Helisinskis, ja mitte Helsingis,
kus pisikese ümmarguse prantsuse onu teada on parim rahvusraamatukogu) avaneb lähima aasta jooksul crêperie (pannkoogila), spetsiaaliteet on harmony pancake, mida kõrvalpesitsev pargikodutu soovis saada, kahju küll,
täna on meil ainult shokolaadi ja moosi. Septembris saab loodevasti näidata nii konnasööjatele kui põhjapõtradele,
kuidas Eestis on metsad, on kolm maanteed, on perekond ja vana tallinn. Ja elu on ilus ja segane. Ihan kiva elämä ja
tebja ljublju holy moly wunderschön.

There's a light that never goes out

2011-05-17T00:02:00.002+03:00

An ugly naked guy next door is probably a must here.

Shine on you crazy diamond

2011-05-15T17:08:00.002+03:00

I keep flowers around

2011-05-14T01:47:00.001+03:00

tik tik tik tik tik tak
i'm gonna burn this city!

My new best friend

2011-05-11T19:35:00.001+03:00

Went together to take some beauty shots.

Neighborhood

2011-05-10T18:38:00.001+03:00

Get your filthy hands off my desert

2011-05-09T21:05:00.003+03:00

Amelejad pinkide peal, jänesed mägede otsas, pervod nurkade taga.

Kevad on täies hoos.

Je te plumerai la tête

2011-05-08T16:58:00.003+03:00

I throw my hands up in the air sometimes
Saying AYO Gotta let go
I wanna celebrate and live my life
Saying AYO Baby, let's go

Siia on tõsiselt rekkatäit korralikke eesti diidzeidsid vaja......

François

2011-05-06T23:09:00.001+03:00

Qué pasa?

Remember a day

2011-05-04T18:52:00.002+03:00

Kas keegi on kunagi näinud karja jäneseid puude vahele jooksmas?
Karja as in 15 jänest? Päris kummaline.